- Kuidas gripipauk töötab
- Kas seda tasub teha
- Vastunäidustused
- Millal ja kus teha
- Vaktsineerimine metroos
- Koroonaviirus 2020/2021
- Mida teha pärast vaktsineerimist
- Arsti ülevaade
Materjali kommenteeris ja kontrollis Oleg Olegovich Togoev - arstiteaduste kandidaat, GMS kliiniku meditsiinidirektor, allergoloog-immunoloog, lastearst.
Kuidas gripipauk töötab
Vaktsiin sisaldab nõrgestatud gripiviirust. Seda on nii vähe, et see ei ole võimeline keha nakatama, kuid immuunsüsteem tunneb “vaenlase” ära ja õpib sellega võitlema [1].
Vaktsiinid luuakse elavast gripiviirusest, mis teatud viisil "tapetakse" ja jagatakse fragmentideks. Nad sisenevad kehasse ja arenevad immuunsus teatud tüüpi haiguse ja alatüübi vastu. Kõik maailmas praegu kasutatavad vaktsiinid on osa gripiviiruse erinevatest alatüüpidest. Nende erinevus seisneb fragmentide arvus ja selles, millises proportsioonis need segunevad. Gripivõte tehakse intramuskulaarselt deltalihasesse või subkutaanselt õlale või subkapularisse.
Tuntakse rohkem kui 30 gripitüüpi, kuid igaühe vastu pole vaja vaktsineerida [2]. Kaasaegne mitmevalentne vaktsiin sisaldab 3-4 tüüpi: A, B ja A. Tavaliselt piisab sellest peamiste haigustüüpide eest kaitsmiseks. Kuid on olukordi, kus on vaja uuesti vaktsineerida. Arstid juhtisid sellele tähelepanu, nakatades inimesi vaktsiiniga, mis sisaldas viirust A, B, A / H1N1 ja A / H2N3, misjärel tekkis A / H1N5 epideemia.
7 toitu immuunsuse parandamiseks
Kas peaksite grippi laskma?
WHO andmetel on viiruste mõjule kõige vastuvõtlikumad krooniliste haigustega inimesed ja üle 65-aastased, väikelapsed ja rasedad naised. Isegi tervetel inimestel võib gripp põhjustada kopsutüsistusi - kopsupõletikku või bronhiiti, kardiovaskulaarseid probleeme ja närvisüsteemi talitlushäireid. Paljud taluvad haigust tõsiste tagajärgedeta, kuid juba selle kulg lööb paariks nädalaks välja tavapärasest elurütmist, millele järgneb mitte vähem taastumisperiood.
Keskmiselt hoiab vaktsiin ära umbes 60% nakkustest tervetel täiskasvanutel vanuses 18–64 aastat. Lisaks on gripp väga nakkav haigus ja mida rohkem inimesi seda kannab, seda rohkem inimesi selle ümbruses ohtu satub. Paljusid inimesi hirmutavad vaktsiini kõrvaltoimed, kuid need on väiksed võrreldes gripi enda riskidega.
Ohus on lasteaedades ja koolides käivad lapsed ning eakad (üle 65-aastased). Arstid soovitavad neid vaktsineerida ilma ebaõnnestumiseta. Rasedad naised vajavad ka vaktsiini, mida saab teha teisest trimestrist (pärast 14. nädalat). Ühistransporti kasutavatel inimestel on ka suur võimalus nakatuda. Ohus on nii suitsetavad inimesed kui ka krooniliste kopsude ja südamehaiguste all kannatajad.
Vaktsiin on gripi ennetamise lihtsaim viis ja seda saab kõige paremini kombineerida teiste ennetusmeetmetega: tervisliku eluviisiga, halbade harjumuste vältimisega, õigesti toitumisega ja asjakohase treenimisega. Arstid kavandavad vaktsiini patsiendi vanuse järgi, seega on valikuid täiskasvanutele, eakatele ja lastele alates 6. elukuust [3]. Samuti on olemas 2–49-aastastele patsientidele sobiv ninasprei vaktsiin, mille tervislikel põhjustel on vastunäidustusi [4].
