Rootsi ainuõiguslik positsioon jätab ükskõikseks vähesed inimesed. Teda kas imetletakse või kritiseeritakse teravalt: Gardian nimetab matemaatik Markus Karlssonit järgides, kes arvutas viiruse leviku riskid riigis, Rootsi strateegiat "Vene ruletiks", Bloomberg märgib aga hoolikamalt, et "Rootsil on õigus seista vastu teistes Euroopa riikides täheldatud ebaproduktiivsetele ja ülemäärastele meetmetele”.
Kas rootslased on tõesti "lõdvestunud"? Nordea juhtanalüütik Thorbjörn Isaksson nimetas Rootsi strateegiat “oota ja vaata”. Teisisõnu keeldub riigi valitsus võtma mingeid drastilisi meetmeid enne, kui nende järele on reaalset vajadust.
See, et kuni eelmise nädalavahetuseni (29. märts) toimusid Rootsis kontserdid ja peod kuni 500 inimesega (selline piirang kehtestati ajal, mil teised Euroopa riigid olid range karantiini all), võib tekitada tunde, et võimud praktiliselt ei võitnud viiruse leviku vastu. Deutsche Welle rääkis, kuidas naaberriikides asuvas Taanis ja Norras toimunud massilise isoleerituse taustal tekkis segadus Rootsi kahes suuremas suusakeskuses - Are ja Salene. Nii käis 21.-22. Märtsi nädalavahetusel pisikeses Are-s (arv 2800 inimest) üle 30 tuhande külalise. Enamik neist ei piirdunud ainult suusatamisega, vaid käisid ka 499 inimesele mõeldud après-ski suusapidudel. Täna on see piirkond COVID-19 juhtumite arvult teine (Stockholmi järel).
Ja isegi praegune enam kui 50 inimese kogunemiste piirmäär on hämmastav, eriti kui vaadata suurettevõtete fotosid ärilõunatel või baarides pidudel: kas te pandeemia ajal tõesti kohtute ja sööte ühe laua taga?
Sellist suhtumist viirusesse dikteerivad mitmed suhtumised.
Rootsis on tavaks võtta kolleege või sõpru vastutustundlikult nakatades. Seda toetab nii ühiskond (tööl, vastuseks köhimisele, saavad nad teha märkuse ja soovitada koju minna) kui ka riik (tasustatud haiguslehe esimesed seitse päeva võib võtta ilma arsti visiidita). Seega, kui riik väljastas sisseseade koju jääda SARSi väikseimate sümptomite korral, usub tavaline rootslane, et kõik teevad seda ja nakatumise oht on väike.
Rootslased suhtuvad statistikasse peaaegu religioosselt. Suur hulk globaalseid ja isiklikke otsuseid tehakse riigis suurte andmete põhjal. Kui on teada, et koidul ja õhtuhämaruses juhtub suur hulk metsloomadega seotud õnnetusi, siis erimärgiga tähistatud aladel on rootslased sel ajal eriti ettevaatlikud. Kui mõistetakse, et haiguse tüsistuste oht on suurem kui vaktsineerimise tagajärgede risk, vaktsineeritakse valdav enamus. Ja kui statistika ütleb, et koroonaviiruse surmaoht 10–39-aastaselt on 0,4% ja enamik terveid inimesi (ja rootslased tervikuna on terve rahvas) kannatavad seda asümptomaatiliselt, on noored kindlad, et kõik saab nendega hästi.
Samuti on oluline Rootsi kõrge usaldus ametivõimude vastu. Pärast peaminister Stefan Leuveni kõnet, mille käigus ta ütles, et võitlus koroonaviirusega on igaühe isiklik vastutus, tõusis tema hinnang 21%. Ja kui valitsus ütleb, et rangemaid meetmeid pole vaja, kipub enamik seda uskuma. Ja võtke tõesti vastutus enda eest.
Rootsit tuuakse sageli sotsialistliku mudeli eduka rakendamise näiteks, kuid isikliku vastutuse ja kodanikualgatuse tase on siin kõrge. Rootslased on valmis mobiliseeruma ja tegema iseseisvaid otsuseid nii piirkondlikul tasandil kui ka eraelus. Jah, enamik lasteaedu ja koole on endiselt avatud, kuid samal ajal on igal vallal õigus otsustada tema kontrolli all olevate struktuuride täieliku või osalise sulgemise üle. Jah, karantiini ei ole, enamik kontoritest ja tehastest jätkavad tööd, samas kui enamik juhte (neist, kellel selline võimalus oli) on otsustanud töötada kaugjuhtimisega.
2018. aasta kevadel (arvatavasti Venemaa ja Rootsi süvenenud suhete taustal) sai iga Rootsi maja brošüüri „Tähtis teave Rootsi elanikele. Kui tuleb kriis või sõda. Valitsuse nimel kirjeldati, kuidas iga Rootsi elanik saab iseseisvalt hädaolukorraks valmistuda, kuhu õhurünnaku ajal joosta, kuidas ilma kütteta sooja hoida ja kuidas kanalisatsiooni purunemisel tualetti kasutada. Plaani kohaselt peab tsiviilelanikkond kriisi või sõja korral kolm päeva iseseisvalt vastu pidama, pärast mida tuleb riigi abi. Rootslased kasutavad pandeemia ajal mõnda selle brošüüri nõuannet, eriti toidupoed.
Paljud rootslased läbisid lapsepõlves skautide väljaõppe, käisid matkamas, jahtimas ja neil olid kodus tulirelvad (selleks on vaja luba, mis väljastatakse pärast raskeid eksameid, sealhulgas teadmisi elusloodusest), nii et nad on harjunud ennast proovile panema ja tunnevad reegleid ellujäämine äärmuslikesse oludesse.
Küsimustik brošüürist "Kui on kriis või sõda"
Nihutades suurema osa vastutusest viiruse leviku eest kodanikele, hoolitseb valitsus ka elanikkonna maksimaalse teabe eest (isegi selle osa eest, mis ei oska rootsi keelt). Kuni selleni, et epideemia alguses näidati põhikoolis dokumentaalfilmi koronaviiruse kohta. Vanemad vabanesid vajadusest oma lastele selgitada, miks nad peavad nüüd pidevalt käsi pesema ja hoiduma vanavanemate külastamisest ning seitsmeaastaste seas muutusid populaarseks mängud Pokemonist ja ponidest, mis veevarustussüsteemi nakatumine, sulanud lume tõttu ellu jääda.
Kodanikualgatus avaldub ka selles, et kohalikes Facebooki gruppides kogutakse raha meditsiinitöötajate kaitsevahendite ostmiseks. Vabatahtlike rühm “СOVID-19. Vabatahtlikud Rootsis”, mis aitab ka vanureid (Rootsi pensionärid elavad oma lastest ja lastelastest eraldi, millest sai pandeemia ajal nii eelis kui ka risk), on käivitanud IRO Rescue mobiilirakenduse, mis ühendab vabatahtlikke abivajajatega neid.
Heategevusorganisatsioon Stockholms Stadsmission on suurendanud vähekindlustatud inimeste tasuta söögikordade arvu: oma tegevuse edendamiseks tõmbas kroonprintsess Victoria eelmisel reedel põlle ja kogus teiste lõunastajate juurde lõunasööke. Isegi paljude pensionäride igapäevased „hoolimatud” jalutuskäigud pole sageli tahtlikkus, vaid isiklik vastutus oma tervise eest: kodus istumine ja kehalise aktiivsuse puudumisel vähendab immuunsust ning kui peate viirusega silmitsi seisma, peaksid kopsud olema heas vormis, tagatud igapäevane stress ja värske õhk.
Rootsi valitud tee tõhusust ja põhjendatust pole veel võimalik hinnata. Isegi kui tugineda paljastele arvudele (6. aprilli seisuga registreeriti riigis 6830 nakkusjuhtu ja 401 koroonaviiruse põhjustatud surma), on Rootsi kogemust teiste riikidega raske võrrelda: riigis on testide tase madal ja nõrkade või mitte eriti väljendunud sümptomitega määratakse patsientidele lihtsalt paratsetamooli joomine ja kodus viibimine (karantiin lõpeb kaks päeva pärast haiguse viimaseid ilminguid). Praegu tuvastatakse viirus ainult riskirühmade patsientidel ja haiglasse sattumisel COVID-19 kahtlusega.
Viimastel päevadel on entusiasmi maandanud isegi need analüütikud, kes pidasid Rootsit näiteiks riigist, mis võib päästa tema majanduse ja seista vastu karantiinita viirusele, mis tappis äri ja kodanike psühholoogilise tervise.
Juba 28. märtsil imestas Alfred Koch Facebookis: „Kas keegi karantiini järgijatest saab mulle selgitada, miks Rootsis, kus totaalset karantiini ei juurutatud, suri kümme inimest miljoni elaniku kohta ja Taanis, kus võeti kasutusele 11? See pole Hiina ja Lõuna-Korea, mitte Itaalia ega Hispaania. Need on kaks lähiriikide asustatud naaberriiki, millel on ligikaudu sama tervishoiusüsteem, elatustase jne. Pealegi alustasid mõlemad riigid võitlust koronaviiruse vastu umbes samal ajal. Lihtsalt üks valis ühe ja teine teise tee …"
Kolm päeva hiljem vastas Koch ise: „Tundub, et vastus minu küsimusele, miks Rootsis (kus pole karantiini) on surmade arv miljon vähem kui Taanis (kus on karantiin), hakkab aeglaselt küpsema. Mitte vähem. Juba rohkem. Rootsis juba 24 surmajuhtumit miljoni kohta versus Taanis 18 surmajuhtumit. Nii et karantiinil on ilmselt siiski mingi mõju."
Praegu on Rootsis hõivatud enam kui pooled intensiivraviosakondade kohtadest ja see võtab arvesse asjaolu, et nende arv suureneb iga päev seoses mõne osakonna või terve koroonaviirusega patsientide kliinikute ümberprofileerimisega (enne epideemia algust oli selliseid kohti veidi üle 500). Arstid läbivad COVID-19 taustal massiliselt ekspresskoolituse kopsu elustamiseks. Suurtes linnades viiakse kiiresti läbi haiglad. Arstiharidusega spetsialistidele, kes on oma tegevusvaldkonda muutnud, saadetakse haiglatesse tagasipöördumise palvega sõnumeid. Kommuunide veebisaitidel võetakse vastu vabatahtlike avaldusi, kes on valmis kõrvalt töötama. Suurlinna piirkonda on paigaldatud täiendavad sügavkülmikud, mis viitab sellele, et surnukuurid ei pruugi võimaliku koormusega hakkama saada.
Olukord võib muutuda kriitiliseks järgmise kahe kuni kolme nädala jooksul, kui viirus hakkab matemaatiliste arvutuste kohaselt kiiresti levima. Seda süvendavad ka kaks tegurit. Esimene on ülestõusmispühad, kus paljud Rootsi pered tahavad kokku tulla ühe suure laua taha. Teine, mis on juba tragöödiaks kujunemas, on koronaviiruse tungimine hooldekodudesse: BBC sai teada vähemalt 100 pealinna piirkonna asutusest, kus on teada nakkusjuhtumid.
Samal ajal näeb Rootsi väikelinnades ja külades igapäevaelu välja peaaegu sama elav kui varem, kuid Stockholm ja teised suured linnad on veidi maha vaikinud.
Aeg näitab, kas Rootsi seisukoht on õigustatud või mitte. Kui võtame aluseks väite, et varem või hiljem haigestub enamus maailma elanikkonnast COVID-19, ja see on ainult haigestumuse tippude tasandamine ja tervishoiusüsteemi koormuse vähendamine, tee epideemia lõpuni võib olla pikk. Ja siis on tõenäosus, et kõik arenenud riigid saavad selle läbida täielikult "karantiinis", äärmiselt väike
